Arvepidamine vanas Babüloonias

Erinevalt vanast Egiptusest kasutati Jõgedevahelisel maal  kirjalike ülestähenduste, sealhulgas tehingute ja arvepidamise, märkimiseks savitahvleid. Kõik kindlasti mäletavad seda kooli ajalootundidest.

Babüloonia savist kartoteegikaardid olid erineva suurusega: väikesed, 2 cm tükikesed kuni suuremad, 30 x 40 cm saviplaadid. Niiskele savile tehti märkmeid ja need kuivatati päikese käes, hilisemal ajal ka ahjudes. Savist dokumentidel, erinevalt papüürusest, sai enne kuivatamist teha parandusi. Dokumendi hävitamine oli ka lihtne: savitahvel tuli lihtsalt puruks lüüa.

Aja jooksul hakati dokumente koostama kahes eksemplaris. Mõnikord säilitati savist dokumente omamoodi ümbrikes. Üldiselt kasutati savitahvlite hoidmiseks savist kanne või punutud korve. Hoiupaigad suleti ja sildistati savitahvlikesega, kuhu oli kantud informatsioon säilitatavate tahvlite sisu, isikute ja ajaperioodi kohta. Kokkuvõteks võib öelda, et dokumentide säilitamine oli korralikult läbi mõeldud.

Babüloonias kasutati laialdaselt arvutamisel abitabeleid. Korrutustabelid olid tolleaegse raamatupidaja kasulikuks abivahendiks. On leitud abi- savitahvleid keerulisemate protsentide leidmiseks.

Dokumendid, mis on leitud Egiptusest, lubavad arvata, et seal arenes materiaalsete väärtuste süstemaatiline arvestus enne kronoloogilist arvestust. Eelmises Raamatupidaja märkmes vaatasime lühidalt, et vanas Egiptuses oli oluline pidada arvestust vara üle ja tagada selle säilimine (vara inventuurid). Babüloonias arenes arvepidamine veidi teisiti. Leitud savidokumendid lubavad teha järelduse, et paralleelselt varade inventuurikaartidele tektud kannetele märgiti üles ka tehingute ja varade liikumised ehk tekkisid esimesed tänapäeva mõistes päevaraamatud.