Esimesed jäljed arvepidamisest

„Kui soovid midagi mõista, jälgi selle algust ja arengut“  (E. Jäger). Esimesed kirjalikud teated arvepidamisest ulatuvad 4 aastatuhandesse e.m.a. Tolleaegses Egiptuses peeti arvestust  vara üle koguselises, mitte rahalises vääringus. Sisuliselt toimus vara ja varude: hõbeda, koduloomade, vilja ja muu vara inventuur! Kõige esimese arvepidamise eesmärk oli pidada arvestust omanduses oleva või hoiustatud kauba ja vara üle; kui palju mida kellelegi kuulus ja kui palju oli sissetulek ning väljaminek. Teinekord kinnitati kauba või vara väljaminek mitme erineva inimese poolt ning kaup saadeti laost välja alles vastutava isiku loaga.

Aja jooksul arenes arvepidamine veelgi ning kauba või vara liikumised seoti vajadusel kauba väljastamise normidega ja omamoodi töökäskudega, mille täitmist oli võimalik hiljem kontrollida. Kokkuvõtteid tehti iga päeva lõpuks. See oli võimalik, sest majandustehinguid toimus vähe.  Igapäevast kaup- kauba vastu vahetust ei olnud mõtet kirjalikult registreerida.

Teadlased on leidnud vanades arvepidamisürikutes vigu, seejuures ei ole selge, kas need olid juhuslikud vead või teadlik pettus. Pole midagi uut siin päikese all!