Finantsplaanide tutvustus

Kolmas väljakutse 2013. aasta sügisel oli ettepanek sõita kahel päeval Tartusse ja viia läbi SEIKU (sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori) eelinkubatsiooni raames finantsplaanide tutvustus. Põhirõhk finantsplaanide sissejuhataval tutvustamisel ja esitaminel  iPlanneris.

Esimene koolitus toimus 13. novembril  ja oli teoreetilist plaani. Nagu ikka, alustuseks veidi teooriat ja ajalugu.

Kui soovid midagi mõista, jälgi selle algust ja arengut  (E. Jäger)

Ajalooline taust.

Arvepidamine tekkis vajadusest teada vara suurust kogustes. Muistses Babüloonias ja Assüürias reguleerisid majandustehinguid Hammurapi seadused. Arvepidamine kajastas kaubanduslikke tehinguid ja neid fikseeriti savitahvlitel. Egiptuses  alates 4 tuh e.m.a. arvestus vara üle koguselises vääringus. Hiinas tekkis raamatupidamine vajadusest pidada arvestust keisri ja riigi varade ja tehingute üle. Hiinas  kasutati arvelauda  juba 4600 a. tagasi. Kaasaegse arvepidamise alus 15. saj lõpust, mil Paccioli koondas  talle teadaoleva info ja kogemuse.

Raamatupidamise vajalikkust saab kõige paremini iseloomistada selle funktsioonidega, mis suures osas kattuvad planeerimise funktsioonidega:

       Informatsiooni kogumine ja kirjendamine

       Aruannete koostamine

       Tulemuste kontroll, võrdlus  ja analüüs

       Informatsiooni edastamine

       Juhtimine ja majanduslike otsuste tegemine

       Uute lahenduste leidmine

Raamatupidamisarvestuse ja finantsplaanide koostamise ühised jooned.

Finantsplaanid on majandusarvestuse üks tahke, mida esitatakse nii raamatupidamis(finants)aruannete kui ka muudes formaatides. Hiljem võrreldakse finantsplaanide näitajaid tegelike tulemustega, mis võimaldab hinnata tegelikke tulemusi, plaanide kvaliteeti, analüüsida erinevusi ning leida uusi lahendusi. 

Finantsaruannete omavahelisi seoseid ja nende olemust võib kirjeldada lühidalt järgmise skeemi abil: 

Ettevõtte tegevuse alguses kuid ka edaspidi on vaja teha otsuseid põhitegevuseks vajalike põhivara  investeeringte ja muud soetuste ning ettevõtte tegevuse ja soetuste finantseerimise kohta.

       Investeeringud põhivarasse

       Finantseerimine põhitegevuse ja investeeringute vajaduste katmiseks:

-       omavahendid (puhaskasum, ..)

-       laenud (finantsasutustelt, eraisikutelt)

-       sihtfinantseerimine

Sihtfintantseerimine.

Sihtfinantseerimine on oma olemuselt sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetus, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks.

Sihtfinantseerimine jaguneb:

  •  mitterahaline finantseerimine
  •  varade sihtfinantseerimine (teatud varade soetamiseks)
  •  tegevuse sihtfinantseerimine (teatud kulude katmiseks

Sihtfinantseeringu saaja peab olema suuteline suuteline igal hetkel oma dokumentatsiooniga tõestama, et saadud vahendeid on  kasutatud sihtotstarbeliselt. Juhul, kui seda ei ole nii tehtud, on toetuse andjal õigus nõuda tema poolt finantseeritud summa tagasi.

Sihtfinantseerimise kajastamist raamatupidamises reguleerib RTJ 12 (Raamatupidamise Toimkonna Juhend). Eestis on alates 2013. aasta algusest kasutusel ainult sihtfinantseeringute kajastamise netomeetod.

Varade sihtfinantseeringu kajastamine netomeetodil,  st netosoetusmaksumuses, tähendab varade soetuseks kulutatud summa, millest on maha arvatud soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes üksnes siis, kui  sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud. Saadud  sihtfinantseerimine,  mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena.

Sihtfinantseerimise arvestuse tähtsaimaks momendiks on see, et raamatupidamise arvestuses  ei kajastata neid väärtusi, mille eest ei ole ettevõte ise maksnud.

Finantsplaan ehk eelarve on tegevusplaan teatud kindlaks ajaperioodiks; planeeritud tegevuste formaalne väljendus.

Finantsplaanide koostamisel on sisenditeks eelmiste perioodide tulemused, järgmise aasta makroökonoomilise arengu indikaatorid, turuinfo, otsearvestused ehk  Zero based (planeerimine arvestamata ajalugu). Üheks viimasel ajal kasutust leidnud meedodiks on tegevuspõhine planeerimine, seob ressursid mõõdikutega.

Finantsplaani funktsioonid kattuvad mõnes osas raamatupidamise funktsioonidega:

       Strateegiline: eesmärkide püstitamine ja ümbervaatamine

       Planeerimine: finantsplaani jt plaanide koostamine

       Kommunikatsioon ja koordineerimine (protseduurid jms)

       Uute lahenduste leidmine (s.h. investeeringud,..)

       Inimeste motiveerimine (teavad, mida neil oodatakse)

       Kontroll ja võrdlus: tulemuste ja eelarve võrdlus, analüüs

       Juhtimine: otsuste tegemine, järeldused, kitsaskohad