Teine finantsplaanide koolitus

Teine finantsplaanide koolituse moodul toimus Tartus 20. novembril  ning oli suures osas praktilist laadi.

Mooduli alguses uuriti, millised võivad olla komistuskivid finantsplaanide koostamisel.

  • Ebarealistlikud ideed, eesmärgid ja plaanid.
  • Finantsalane kirjaoskamatus.
  • Arvestuse vajaduse alahindamine.
  • Arvestuse ja kontrolli puudumine.
  • Maksuseaduste mittetundmine.

Jätkusuutliku ettevõtte tegevuses võivad varitseda kaks peamist omavahel seotud ohtu: rahapuudus  ja jätkuvad kahjumid. Peamine ravim - kasumid.

Finantsplaanide tutvustus

Kolmas väljakutse 2013. aasta sügisel oli ettepanek sõita kahel päeval Tartusse ja viia läbi SEIKU (sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori) eelinkubatsiooni raames finantsplaanide tutvustus. Põhirõhk finantsplaanide sissejuhataval tutvustamisel ja esitaminel  iPlanneris.

Esimene koolitus toimus 13. novembril  ja oli teoreetilist plaani. Nagu ikka, alustuseks veidi teooriat ja ajalugu.

Kui soovid midagi mõista, jälgi selle algust ja arengut  (E. Jäger)

Ajalooline taust.

Arvepidamine tekkis vajadusest teada vara suurust kogustes. Muistses Babüloonias ja Assüürias reguleerisid majandustehinguid Hammurapi seadused. Arvepidamine kajastas kaubanduslikke tehinguid ja neid fikseeriti savitahvlitel. Egiptuses  alates 4 tuh e.m.a. arvestus vara üle koguselises vääringus. Hiinas tekkis raamatupidamine vajadusest pidada arvestust keisri ja riigi varade ja tehingute üle. Hiinas  kasutati arvelauda  juba 4600 a. tagasi. Kaasaegse arvepidamise alus 15. saj lõpust, mil Paccioli koondas  talle teadaoleva info ja kogemuse.

Raamatupidamise vajalikkust saab kõige paremini iseloomistada selle funktsioonidega, mis suures osas kattuvad planeerimise funktsioonidega:

       Informatsiooni kogumine ja kirjendamine

       Aruannete koostamine

       Tulemuste kontroll, võrdlus  ja analüüs

       Informatsiooni edastamine

       Juhtimine ja majanduslike otsuste tegemine

       Uute lahenduste leidmine

Raamatupidamisarvestuse ja finantsplaanide koostamise ühised jooned.

Finantsplaanid on majandusarvestuse üks tahke, mida esitatakse nii raamatupidamis(finants)aruannete kui ka muudes formaatides. Hiljem võrreldakse finantsplaanide näitajaid tegelike tulemustega, mis võimaldab hinnata tegelikke tulemusi, plaanide kvaliteeti, analüüsida erinevusi ning leida uusi lahendusi. 

Finantsaruannete omavahelisi seoseid ja nende olemust võib kirjeldada lühidalt järgmise skeemi abil: 

Ettevõtte tegevuse alguses kuid ka edaspidi on vaja teha otsuseid põhitegevuseks vajalike põhivara  investeeringte ja muud soetuste ning ettevõtte tegevuse ja soetuste finantseerimise kohta.

       Investeeringud põhivarasse

       Finantseerimine põhitegevuse ja investeeringute vajaduste katmiseks:

-       omavahendid (puhaskasum, ..)

-       laenud (finantsasutustelt, eraisikutelt)

-       sihtfinantseerimine

Sihtfintantseerimine.

Sihtfinantseerimine on oma olemuselt sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetus, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks.

Sihtfinantseerimine jaguneb:

  •  mitterahaline finantseerimine
  •  varade sihtfinantseerimine (teatud varade soetamiseks)
  •  tegevuse sihtfinantseerimine (teatud kulude katmiseks

Sihtfinantseeringu saaja peab olema suuteline suuteline igal hetkel oma dokumentatsiooniga tõestama, et saadud vahendeid on  kasutatud sihtotstarbeliselt. Juhul, kui seda ei ole nii tehtud, on toetuse andjal õigus nõuda tema poolt finantseeritud summa tagasi.

Sihtfinantseerimise kajastamist raamatupidamises reguleerib RTJ 12 (Raamatupidamise Toimkonna Juhend). Eestis on alates 2013. aasta algusest kasutusel ainult sihtfinantseeringute kajastamise netomeetod.

Varade sihtfinantseeringu kajastamine netomeetodil,  st netosoetusmaksumuses, tähendab varade soetuseks kulutatud summa, millest on maha arvatud soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes üksnes siis, kui  sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud. Saadud  sihtfinantseerimine,  mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena.

Sihtfinantseerimise arvestuse tähtsaimaks momendiks on see, et raamatupidamise arvestuses  ei kajastata neid väärtusi, mille eest ei ole ettevõte ise maksnud.

Finantsplaan ehk eelarve on tegevusplaan teatud kindlaks ajaperioodiks; planeeritud tegevuste formaalne väljendus.

Finantsplaanide koostamisel on sisenditeks eelmiste perioodide tulemused, järgmise aasta makroökonoomilise arengu indikaatorid, turuinfo, otsearvestused ehk  Zero based (planeerimine arvestamata ajalugu). Üheks viimasel ajal kasutust leidnud meedodiks on tegevuspõhine planeerimine, seob ressursid mõõdikutega.

Finantsplaani funktsioonid kattuvad mõnes osas raamatupidamise funktsioonidega:

       Strateegiline: eesmärkide püstitamine ja ümbervaatamine

       Planeerimine: finantsplaani jt plaanide koostamine

       Kommunikatsioon ja koordineerimine (protseduurid jms)

       Uute lahenduste leidmine (s.h. investeeringud,..)

       Inimeste motiveerimine (teavad, mida neil oodatakse)

       Kontroll ja võrdlus: tulemuste ja eelarve võrdlus, analüüs

       Juhtimine: otsuste tegemine, järeldused, kitsaskohad

 

Uus esitlus Tallinna ettevõtluspäeval

Oktoobri algus on juba kümme aastat Tallinna ettevõtjatele huvitav aeg: linn viib sel ajal läbi ettevõtluspäeva, mis on suunatud alustavatele ja ka tegutsevatele ettevõtetele uute ideede saamiseks ning  teadmiste värsekndamiseks.

Computare OÜ viis 2. oktoobril 2013 Viru Keskuses läbi seminar — töötoa  teemal  „Arvepidamine ja väikeettevõtte raamatud.

Forte saali 30 kohta registreeriti kiiresti täis ning nii mitmedki huvilised sattusid ootelehele.

Seminari eesmärgiks oli julgustada alustavaid ettevõtjaid ning kinnitada, et raamatupidamine on arusaadav, loogiline ja suures osas ise tehtav. Väiksem ettevõte, kus vähe kandeid ning nüansse, on just hea algus algajale raamatupidamishuvilisele. Maksuarvestus ja maksuseadused võivad tekitada alguses raskusi, kuid alati saab paluda abi spetsialistidelt.

Ettekanne algas nagu tavaks olulisemate mõistete lahtiseletamisega.

  1. Raamatupidamine - mõistete ja tegevuste kogum, et koguda ja esitada informatsiooni ning kirjendada majandustehinguid.
  2. Majandustehing - raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
  3. Algdokument - majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed.
  4. Kahekordne raamatupidamine -  iga raamatupidamiskanne kirjendatakse kahel kontol.
  5. Konto on raamatupidamise register ühelaadiliste tehingute arvestamiseks.

Raamatupidamise funktsioon on:

  • Majandustehingute informatsiooni kogumine, hindamine, dokumenteerimine ja kirjendamine.
  • Ettevõtte ja töötajate tegevuse kontroll hästi korraldatud arvestuse abil.
  • Aruannete koostamine ja andmete kontroll.
  • Informatsiooni edastamine aruannete näol sisesmistele ja välistele infotarbijatele.

Soovime, et ettevõtjad oleksid niipalju kui võimalik ise enda raamatupidajad.  Mida selle all silmas peame?  Seda, et ettevõtjad  tunneksid raamatupidamise teooriat, osaleksid oma ettevõtte arvepidamise ja dokumentide liikumise protseduuride väljatöötamisel, oskaksid hinnata ja kasutada finantsaruandeid ning teisi raamatupidamisandmete alusel koostatud aruandeid.

Ettevõtja võib raamatupidamisarvestuse korraldamisel  seda ise teha, tööle võtta raamatupidaja või osta sisse raamatupidamise teenust. Võib nimetatud variante kombineerida.

Peaasi on aga, et ettevõtjad oskaksid hinnata raamatupidamist ja aruandeid kui head  abimeest.

Mis juhtub, kui puudub nõuetekohane raamatupidamisarvestus.

  • Puudub täielik ülevaade ettevõtte tegevusest ja tulemustest, valed juhtimisotsused.
  • Kontrolli puudulikkus võib viia pettusteni  ja varalise või maine kahjuni.
  • Nõuded ja kohustused; nende tasumine.
  • Vaidlused töötajatega, kui puudub nõuetekohane personali- ja palgaarvestus.
  • Maksuarvestuses vead - maksude intressid 0,06% päevas, muud karistused.

Tasuta teabepäev

Computare OÜ jaoks on käesoleva  aasta sügis olnud kiire ja tegus, sest lisaks igapäevatööle on tulnud ette erinevaid avalikke esinemisi ja ettekandeid.

26. septembril 2013 korraldas Computare OÜ koos METI personaliabi OÜga Mustpeade Majas tasuta teabepäeva, eesmärgiga rääkida raamatupidamisest raamatupidaja ja personalispetsialisti pilgu läbi.

METI personaliabi OÜ ettekande teema töölepingute ja võlaõiguslike lepingute erinevustest ning ohtudest  töölepingu sõlmimisel  on alati aktuaalne. Kolmas esineja, kelle ettekanne dividendidest ja nende maksustamise erisustest haakus teabepäeval räägituga, oli MELK Õigusbüroo.

Computare OÜ ettekanne teemal  raamatupidamine ettevõtja teenustuses: aruanded ja dividendid rõhutas arvepidamise kohustuslikkuse kõrval  just arvepidamise kasulikkust. Soovisime oma esinemisega levitada mõtet, et  ettevõtja saab korras raamatupidamisarvestuse alusel perioodiliselt koostatud aruannetest kätte palju vajalikku informatsiooni äri juhtimiseks.

Computare esitlusest tasub siinkohal  välja tuua järgmist:

  • Raamatupidamine on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste, majandustehingute ning asjade ülesmärkimine mingil kindlal viisil.
  • Majandustehingut kinnitavad kirjalikud lepingud ja arved.
  • Arvepidamine üldjuhul tekkepõhine; paralleelselt on kasutusel  kaks standardit: RTJ ja IFRS.
  • Korras raamatupidamine tähendab seda, et kõik majandustehingud ja -sündmused on kajastatud täpselt ja adekvaatselt; et kõik tehingud ja sündmused, mis on kirjendatud, on ka tegelikus elus aset leidnud ja et  maksud  on õigesti arvestatud ning tasutud.
  • Raamatupidamisandmete alusel koostatakse finants- ja juhtimisaruandeid ning peetakse maksude arvestust: finantsaruanded on bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Juhtimisaruanded on erinevad raamatupidamise ja muu informatsiooni alusel koostatud aruanded, näiteks kütusekulu aruanne, eelarved jms.
  • Millist informatsiooni annavad ettevõtjale finantsaruanded? Teavet vaba raha, ostjate laekumata arvete  ja tasumata tarnijate arvete kohta; laojääki ja aruandvate isikute saldot; põhivara ja kulu; perioodi tulemust; võrdlust eelmiste perioodidega ja palju muud.
  • Käsitleti ka erisoodustuste, dividendide ja muid küsimusi.

Teabepäev oli suunatud olemasolevatele ja ka tulevastele klientidele. Kohale tuli pea 50 kuulajat, kogu saal oli „täis müüdud“.